• Slide 1

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • Slide 2

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 3

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 4

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 5

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

  • slide 6

    Sellele veebilehele on koondatud rahvusvahelist raudteeühendust Rail Balticut puudutav info. Rail Baltic ühendab Eesti ülejäänud Euroopaga. Eestist kulgeb trass Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini. Euroopa Liidu rahastuse toel alustatakse ehitustöödega eeldatavasti aastatel 2018-2019.

Riias toimus suursündmus Rail Baltic Global Forum 2017

on .

Tegemist oli kahepäevase suurüritusega, mis plaanitakse järgmisel aastal korraldada Tallinnas. Kohale oli tulnud üle 500 raudteespetsialisti ja ajakirjaniku ligikaudu 40 riigist.

Foorumi avapäeval räägiti peamiselt Rail Balticu potentsiaalist ja selle mõjust kolmele Balti riigile. Kohal olid Läti peaminister ja kõigi kolme Balti riigi majandusministrid, kes osalesid ühises aruteluringis. Konsultatsioonifirma Ernst & Young (EY) tutvustas uut Rail Balticu tasuvusanalüüsi, mis kinnitas veel kord projekti majanduslikku teostatavust ja tulusust kõigile kolmele Balti riigile.

Ernst & Youngi tehtud tasuvusanalüüsi kohta on kerkinud üles rida küsimusi, millest olulisimatele järgnevalt lühidalt vastame

on .

Küsimus 1. Kui suur on Rail Balticu maksumus? Kas tasuvusanalüüsi tulemuste järgi on selle raudteeühenduse rajamine mõeldav?

Hiljutise tasuvusanalüüsi tulemuste järgi on Rail Balticu projekti hinnanguline maksumus kõigi kolme riigi kohta kokku praeguse seisuga 5,8 miljardit eurot. Juba AECOMi 2011. aasta teostatavusuuring näitas, et Rail Balticu rajamine on majanduslikult tasuv. Sellest uuringust lähtuvalt tehti nii riiklikul kui ka ELi tasandil olulisi poliitilisi ja praktilisi otsuseid Rail Balticu projekti elluviimiseks.

Värske tasuvusanalüüs kinnitab projekti majanduslikku mõttekust ja kasulikkust ning sisaldab ajakohastatud parameetreid, mis on vajalikud projekti edasiseks kaasrahastamiseks ELi ja riiklikest vahenditest. Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles riikide investeeringud. Lisaks ulatub projekti SKTd kasvatav mõju arvestuste kohaselt 2 miljardi euroni. Seega on Rail Baltic majanduslikult elujõuline, sest ühiskonna kasu kiiremast ja ohutumast ühendusest ületab märkimisväärselt projekti kapitali- ja tegevuskulu.

Küsimus 2. Kui palju läheb raudtee-ehitus maksma Eesti, Läti ja Leedu maksumaksjatele?

Järgnevalt on esitatud investeeringute kogumaksumused riigiti:

Eesti – 1,35 miljardit (riigi panus umbes  268,5 miljonit),

Läti – 1,97 miljardit (riigi panus umbes 392,6 miljonit),

Leedu – 2,4 miljardit (riigi panus umbes 493,6 miljonit).

Aastatel 2016–2025 oodatakse projekti riikliku kaasrahastamise raames Eestilt igal aastal panust keskmiselt vähemalt 27 miljonit, Lätilt 39 miljonit ja Leedult 48 miljonit. Lähtestsenaariumi kohaselt eeldatakse, et EL jätkab projekti kaasrahastamist, kusjuures kaasrahastamise määr on 85%, rahastamispuudujääk 94,18% ja tegeliku riikliku kaasrahastamise määr umbes 20%. Lisaks on analüüsis arvutatud ka projekti rahastusvajadus ja tasuvus kehvemate stsenaariumite puhul, kui EL toetusmäär uuel rahastusperioodil alates 2020. aastast peaks olema senisest väiksem.

Küsimus 3. Kuidas võivad Balti riikide elanikud olla kindlad, et EL toetab Rail Balticu ehitust, nagu on tasuvusanalüüsis märgitud? Kes katab vastasel juhul (kui ELi toetus on oodatust väiksem) Rail Balticu kulud?

Rail Baltic on üks prioriteetsemaid transpordiprojekte, mida EL rahastab. See on puuduv lüli Põhja­ ja Läänemere vahelises TEN-T-põhivõrgu koridoris, mille EL on selgelt määratlenud.

Tegu pole mitte ainult riiklikul, vaid ka ELi tasandil esmatähtsa ettevõtmisega. Seega peaks projekti elluviimine ja pikaajalise rahastamise tagamine olema Balti riikide ja ELi ühine eesmärk. Me tõepoolest ei tea, mil määral rahastab EL seda projekti pärast 2021. aastat ehk järgmise finantsperspektiivi raames, ent tasuvusanalüüsis on uuritud erinevaid rahastamisstsenaariume. Üksikasjalikke rahastamisstrateegiaid käsitletakse täpsemalt RB Raili lisauuringutes. Euroopa Komisjoni esindajad on kinnitanud, et kui projekt jätkab senisel kursil, on ka toetusmäär teiste EL projektidega võrreldes kõrgem. Kõigi kolme Balti riigi soov projekti elluviimise juures on, et toetusmäär püsiks senise taseme lähedal.

Küsimus 4. Kui palju läheb Eesti, Läti ja Leedu maksumaksjatele maksma Rail Balticu hooldamine (vähemalt prognoositud perioodil)?
Arvestuste kohaselt on 2030. aastal taristu hoolduskulud, mis hõlmavad näiteks rööpaid, veeremit, sildu, tunneleid, reisiterminale ja jaamu, kogu liini kohta kõigis kolmes riigis kokku 58,9 miljonit eurot.

Reisijate- ja kaubaveo mahu järkjärgulisest suurenemisest ja ehitustööde garantiiperioodist tulenevalt on taristu halduskulud alguses eeldatavasti väiksemad ning kasvavad vähehaaval (näiteks 2040. a 72,8 miljonit eurot ja 2050. a 84 miljonit eurot). Kuna reisijate- ja kaubaveo maht suureneb järk-järgult, ei piisa hinnangute kohaselt esimesel viiel aastal hooldus- ja muude kulude katmiseks reisijate- ja kaubaveoettevõtjate (vedajate) teenitud tulust. Seepärast on tarvis tegevustoetust 28,6 miljonit eurot (üldsumma kogu esimesele viieaastasele perioodile  kõigi kolme Balti riigi kohta kokku). Praegu ei ole võimalik arvutada välja hoolduskulusid riikide kohta, sest Rail Balticut käsitatakse ühtselt toimiva raudteesüsteemina ja kulud sõltuvad veokorraldusest, samuti nende jaotamise täpsematest otsustest.

Küsimus 5. Milline on “kui me ei tee midagi stsenaarium” ja millised on selle peamised järeldused?

Tasuvusanalüüsi’i lähtekohaks ongi transpordisektori tõenäolised üldised arengud kõnealuses piirkonnas (st tasuvusanalüüs ei põhine praegusel hetkeolukorral) ilma Rail Balticuta, see on võrdlusstsenaarium, mille vastu hinnatakse projekti tulevasi rahavoogusid. Analüüsis käsitletakse “kui me ei tee midagi stsenaariumit” peamistest tahkudest:

- Enamik transporditaristu arendusi (maantee-, mere-, õhu- ja olemasolev raudteetransport) teostuvad sõltumata Rail Balticu ehitamisest niikuinii. Erandiks on Lelle-Pärnu raudteeliin ja raudteeühendus Riia lennujaamaga, mis on täna juba planeeritud investeeringud, kuid peaksid realiseeruma ilma Rail Balticu abita.

- Kõigi transpordiliikide puhul tehakse eelduste kohaselt tehnoloogilisi edusamme, mis ei anna samas konkreetsele transpordiliigile konkurentsieelist.

Riias peetud Rail Baltic Global Forumil avalikustati projekti tasuvusanalüüs

on .

Riias 24. aprillil toimunud Rail Baltic Global Forumil toodi avalikkuse ette hiigelprojekti kitsaskohad, kuid näidati ühtlasi, et uus raudtee on osalevatele riikidele pikas plaanis kasulik. Tasuvusanalüüsi teinud rahvusvaheline uuringufirma Ernst & Young rõhutas, et projekt on rahaliselt tasuv. Lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see siiski ka riikide tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, mil on vaja teha suuremaid taristu-uuendusi.

OÜ Rail Baltic Estonia kuulutas välja Rail Balticu projekti Eesti osa riskianalüüsi hanke

on .

Hanke eesmärk on selgitada välja ja ennetada Rail Balticu raudtee arendamisega seotud riske kuni raudtee valmimiseni ning sel viisil hõlbustada projektiga seotud otsuste vastuvõtmist. Valitav nõustaja teeb Rail Balticu projekti Eesti osale riskianalüüsi, vaadeldes riske, mis võivad ohustada selle õigeaegset ja kvaliteetset valmimist ning projekti kogumaksumust. Tegu on väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega.

RBlogo

Hanke täpsem info on kättesaadav siin.

 

 

Tulevaste sündmuse reklaam

on .

24. ja 25. aprillil kohtuvad Riias peetaval kahepäevasel konverentsil ettevõtjad ja nimekad eksperdid kogu Baltikumist. Üritusel tutvustab maailma juhtiv ärikonsultatsiooni ettevõte Ernst & Young Rail Balticu tasuvusanalüüsi.

RB Rail AS Eesti filiaal otsib olulistele töökohtadele kandidaate. Loe töökuulutusi siit ja kandideeri!

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe