Avaliku arvamuse uuringud

on .

2016. aasta oktoobris viis Faktum & Ariko OÜ Rail Baltic tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (viimane uuring viidi läbi 2015. aasta oktoobris). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rail Baltic projekti hindab Eestile kasulikuks 68% projektist teadlikest küsitluist. Positiivse mõju hinnang on ühtlane nii piirkondlikus kui ka vastajate haridustaseme lõikes.
  • Küsimusele, kas vastaja toetab Rail Balticu projekti, vastas jaatavalt 58% küsitletuist, eitavalt 21%. Kindlat seisukohta ei omanud 17% ning projektist mitteteadlikke oli 4%
  • Rail Balticule on keskmisest veidi kõrgem toetus noorimas vanuserühmas ja linnaelanike seas. Mida kõrgem oli vastaja haridustase, seda suurem oli ka toetus Rail Balticu projektile. 
  • Peamisteks põhjusteks projekti toetamisele oli parem ühendus Euroopaga, kiirus ja mugavus.
  • Üsna võrdselt ootavad vastajad Rail Balticust positiivset panust majandusarengusse ja kaubavedudesse, samuti lennuühendusest odavama ja teistest transpordiliikidest kiirema ühenduse võimaldamist Euroopaga.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2015. aasta oktoobris viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (enne seda viidi uuring läbi 2015. aasta juulis). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Eesti elanike teadlikkus projektist Rail Baltic on 72%, mis suvise languse taustal on taas kergelt tõusnud. Teadlikkus on selgelt teinud hüppe planeeritava trassi äärsel Raplamaal, kus see on saavutanud ligi maksimaalse taseme (97%) (senini olnud 76% ja 88% vahel).
  • Teadlikkuses on suur lõhe eestlaste (87%) ja mitte-eestlaste (37%) vahel.
  • Projekti toetajate osakaal Rail Balticust teadlike elanike hulgas on 69%.
  • Rail Balticu mõju hindab positiivseks 73% projektist teadlikest Eesti elanikest. Projektist teadlikud inimesed kirjeldavad väga sageli Rail Balticut kui ühenduslüli – kas siis Balti riikide või Euroopa tasandil.
  • Peamine positiivne mõjuaspekt on projektist teadlike inimeste silmis paremate reisimis- ja liikumisvõimaluste lisandumine seoses Rail Balticuga. Kõige enam negatiivsena nähakse Rail Balticu kahju loodusele ja ökosüsteemile.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2015. aasta juunis-juulis viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu (viimane uuring toimus 2014. aasta detsembris). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 68% eestimaalastest, teadlikkus on kõikunud erinevate küsitluslainete lõikes 68%-74% vahel.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (35%) ja kõrgem eestlaste (82%) seas. Trassiäärsetest maakondades on teadlikkus keskmisest veidi kõrgem Raplamaal (82%).
  • Toetus Rail Balticu elluviimisele on 68% ning projekti mõju hindab positiivselt 74% projektist teadlikest inimestest.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, sh ühendusena Euroopaga.
  • 57% projektist teadlikest inimestest oskavad õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.
  • Kõige enam soovitakse lisainfot projekti maksumuse ja tasuvuse ning ajakava-hetkeseisu teemal.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin

2014. aasta detsembris viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu kolmanda laine (esimene küsitlus toimus 2014. aasta mais, teine augustis). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 74% eestimaalastest, nendest omakorda 64% toetab selle elluviimist.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (50%) ja kõrgem eestlaste (84%) seas ning suur erinevus meeste (81%) ja naiste (67%) teadlikkuse vahel.
  • Raudteeühenduse mõju Eestile hindab positiivseks 70% vastajatest ning negatiivseks 20% vastajatest. Positiivsete mõjudena nähakse liikumisvabaduse ja kaubaveo kasvu ning ühendust Euroopaga. Negatiivsena mõju kodudele-maadele ning majanduslikku kaheldavust.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, jätkuvalt oskavad ligi pooled vastajatest õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

2014. aasta augusti lõpus viis Faktum & Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi Rail Balticu avaliku arvamuse uuringu teise laine (esimene küsitlus toimus 2014. aasta mais). Peamised uuringu järeldused olid järgmised:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 71% eestimaalastest, nendest omakorda 68% toetab selle elluviimist.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (46%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas.
  • Enamus küsitletutest seostab Rail Balticut raudtee ja rongiliiklusega, ligi pooled oskavad õigesti nimetada Eesti-sisese raudteetrassi suunana Tallinn-Pärnu.
  • 75% Rail Balticuga kursis olevatest inimestest hindab projekti mõju Eestile positiivselt. Negatiivsete mõjudena mainitakse kahju elukeskkonnale (inimeste kodudele ja maadele) ja loodusele. Positiivse mõjudena tuuakse välja kaubavahetuse elavnemist, liikumisvabaduse ja reisimisvõimaluste kasvu.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin: pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

2014. aasta mais viis Faktum&Ariko Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel läbi küsitluse Rail Baltic – Eesti elanike teadlikus ja hoiakud. Peamised järeldused uuringust olid:

  • Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 69% eestimaalastest, nendest omakorda 80% hindab projekti mõju Eestile positiivseks.
  • Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas.
  • Vanuse rühmiti on projektiga enam kursis 45-74-aastased elanikud ning kõige vähem 15-24 aastased noored.
  • Kolme enimvastatud positiivse mõjuna nimetasid vastajad kaubavedude ja kaubanduse elavdamist, kiiremat transpordiühendust ning mugavamaid, avaramaid liikumis- ja reisimisvõimalusi. Projekti negatiivsete mõjudena aga tuuakse välja mõju loodusele ning liigsuuri investeeringuid.

Täismahus uuringuga on võimalik tutvuda siin:pdfRail Baltic - Elanikkonna teadlikkus ja hinnangud

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-front

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newNovarcwsp new