Sõjamäelt leiti kiviaegne asulakoht

on .

Rail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviaegne asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr.

Arheoloogide sõnul on asulakohta jäänud inimtegevusest maha rohkesti savinõukilde, muuhulgas tükke nöörivajutistega kaunistatud nõudest. Leitud on ka loomaluude katkeid ja kivist tööriistade tegemise tootmisjääke – tulekivi- ja kvartsikilde.

 

TÜ arheoloogia professor Aivar Kriiska kinnitas, et tegu on kõneka muistisega juba ainuüksi asendi poolest. “Inimeste elupaigad olid esiajal otseses seoses nende toitumisallikatega. Sõjamäel elati loopealsel, see ala sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks, kuid mitte küttimiseks ja kalapüügiks. See on esimene Eestis leitud loopealne nöörkeraamika asulakoht, mis koos varasemalt kogutud teadmistega annab kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid suure osa põllumajandussaadused,” selgitas Kriiska, et iga leid annab uut infot meie eelkäijate elu kohta.

Planeeritava Rail Balticu trassi alal on Tartu Ülikooli arheoloogid jaanipäevast alates teostanud arheoloogilisi välitöid - otsinud uusi muistiseid ning selgitanud juba teadaolevate piire. Sõjamäelt üllatuslikult leitud asulakoht jääb tulevasest Rail Balticu Ülemistele suunduvast reisijaveoharust mõnesaja meetri kaugusele.

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe