RB arheoloogiauuringud tõid huvitavaid leide

on .

Tänavune suvi ja sügis tõi Tartu Ülikooli arheoloogid Rail Balticu trassile, et viia läbi jätku-uuring juba varasemalt arhiivimaterjalide põhjal tehtud analüüsile. Arheoloogide eesmärgiks oli käia läbi kogu raudteetrass ja selgitada välja võimalikult palju trassi alale jäävaid muistiseid. Seejuures tuli kontrollida põhjalikumalt juba neid 40 kohta, mis leiti arhiiviandmete põhjal olid potentsiaalselt huvitavad. Tänavu käidi uuringu käigus jalgsi läbi kogu trassikoridor Iklast Tallinnani.

 

Arheoloogide jaoks osutus kõige üllatavamaks tänavuseks leiuks Sõjamäelt avastatud nöörkeraamika kultuuri asulakoht ajast 2800-2000 aastat eKr. Asulakohta oli jäänud inimtegevusest maha savinõukilde, loomaluude katkeid ja kivist tööriistade tegemise tootmisjääke. Leitud paik andis kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid juba suure osa põllumajandussaadused, sest koht polnud sobilik küttimiseks ega kalapüügiks. Tulevasest raudteest jääb leiukoht mõnesaja meetri kaugusele ja projekti elluviimist ei mõjuta.

Harjumaal avastati uuringu käigus veel kolm uut lohukivi, täpsustati ühe rauaaegse asulakoha piire ning leiti mõned põllujäänused.

Raplamaal oli eelduslikult huvitavaimaks uuritavaks paigaks Alu matmiskoht, mida arvati olevat tarandkalme. Kaevamised näitasid, et kivikalmet sellel kohal siiski polnud, küll oli sinna inimesi maetud umbes 2200-2400 aastat tagasi. Hiljem on sellele kohale toodud hulgaliselt kive. Leiumaterjal hõlmas peamiselt väikeseid savinõu- ja loomaluukilde, väheseid vaskesemeid, tulekivikilde ja naelu, mis dateerivad kivihunniku kujunemise teise aastatuhandesse ning matustega see ilmselt seotud ei olnud.

Lisaks leiti Raplamaal erinevaid põllukivihunnikuid, üks tõenäoline lohukivi, üks piirikivi, taluase 17. sajandist ja paar kiviaeda. Pärnumaal avastati uuringu käigus viis fossiilset põllujäänust ning mitu kiviaeda, piiritähist ja taluaset.