Delfi: Eesti ja Soome püüavad transpordi vallas rohkem koostööd teha

on .

Eesti ja Soome allkirjastavad järgmisel nädalal Tallinnas transpordikoostöö memorandumi.

Tallinn ja Helsingi on Euroopa Liidu keskusest vaadates kaks perifeersemat pealinna, mille tihedam omavaheline ühendamine parandab kogu siinse regiooni välisühendusi ja elukvaliteeti, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma teates.

Nii Soome kui Eesti huvides on arendada transporti ühiselt, näiteks panustades Rail Balticu ehitusse, ühtlustades ühistranspordi digilahendusi Tallinnas ja Helsingis ning jätkates kaht linna ühendava tunneli rajamise uuringuid.

Soome lahe kummagi kalda ühiste huvide memorandumile kirjutavad teisipäeval alla Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Helsingi linnapea kohusetäitja Pekka Sauri, Helsinki-Uusimaa piirkonna pea Ossi Savolainen, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ning Harju maavanem Ülle Rajasalu.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-ja-soome-puuavad-transpordi-vallas-rohkem-koostood-teha?id=73320287

ERR: Rail Balticu juht: esimene rong peaks Tallinnast Poolani sõitma 2025. aastal

on .

Esimene rong peaks praegu kavandatavat Rail Baltica raudteed mööda Tallinnast Leedu-Poola piirile sõitma 2025. aastal, arvas ühisfirma RB Rail juhatuse esimees Baiba Rubesa ajalehele Verslo zinios antud usutluses.

"Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimene Leedu-Poola piirile sõitev rong väljub Tallinnast 2025. aasta paiku," vahendas LETA Rubesat.

Ta märkis, et jääb küsimus, kuidas jääb lõiguga, mis peaks kulgema läbi Poola Berliinini. "Arvan, et see töö võtab veel viis aastat. Aga me peame selleks valmistuma olemaks kindlad, et plaanid on harmoniseeritud ja kokkulepped eelnevalt allkirjastatud," ütles Rubesa.

RB Raili juhi sõnul on praegu peamine mure see, et Poolast saaks Rail Balticu projekti vaatlejast aktiivne osaline, sest kavandatavast raudteest peab saama Euroopa uus transiidikoridor, mis seob Helsingit Berliiniga.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/9685ec30-056f-47d3-ad61-31329d1d1d28/rail-balticu-juht-esimene-rong-peaks-tallinnast-poolani-soitma-2025-aastal

ERR: Looduskaitsjad: Rail Balticusse suunatud raha oleks mõistlikum kasutada koduse transpordiühenduse parandamiseks

on .

Täna toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil arutleti peamise teemana Rail Balticu tuleviku ja selle vajalikkuse üle. Konverentsile tulnud kuulajate hinnangul Eesti sellist projekti üldse ei vaja.

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Indrek Orav andis täna ülevaate projekti hetkeseisust. Loodushuvilistele kaitsjatele tuli Oraval siiski selgitada, miks ja kuidas praeguse projektini jõuti, vahendasid ERRi raadiouudised.

Orava sõnul valiti kuldne kesktee: mitte hakata ehitama raudteed selliselt, nagu seda tehti sada aastat tagasi ja mitte teha ka nii, nagu tehakse näiteks kusagil Tokyos või Rootsis, kus mõistetakse, et rongi 200-250 km/h kiirusest jääb juba väheks.

"Sellepärast võetigi kuni 240 km/h. Siin on ka formaalne põhjus: kes teab raudtee-asjandust, siis 250-st algab kiirraudtee definitsioon ja sellega rakenduvad hoopis karmimad standardid," selgitas Orav.

Ent kiirraudtee või mitte, konverentsile tulnud kuulajate hinnangul Eesti sellist projekti üldse ei vaja. Oravale oponeerinud ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho väitel on projektiga kiirustatud ja Euroopa toetuse tingimuslikkusega hirmutatud.

Kuulajad polnud veendunud, et transiidi ja reisijate mahud projektis täis tulevad. Ent kõige enam häiris siiski Eesti nö poolitamine ehk Rail Balticu trassi ümber rajatav tara, mida peaksid nii loomad, inimesed kui ka masinad tunnelite või sildade kaudu ületama.

Konverentsi külastajate seisukohad annab ehk kõige paremini edasi Toomas Kiho tsitaat: "Ehitada praegune raudtee Tallinna ja Pärnu vahel kitsarööpmeliseks ehk Euroopa laiuse peale ja see tähendaks muidugi seda, et me iial ei saavutaks sellist kiirust, nagu Rail Baltic praegu ette näeb. See tähendaks, et me saaksime lihtsalt ühe hea ja kiire raudtee, mitte ülikiirraudtee. Kindlasti oleks see turvalisem, kindlasti ei lõhuks ta kuigivõrd keskkonda, ei ammendaks meie maavara, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumismustreid ega elupaiku, ei nõuaks lõviosa teedeehituse hooldusrahast endale muude teede arvelt, ei vajaks hiiglaslikke maaoste..."

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/2a17d418-0eb2-4230-a3d3-8125e4064bcf/looduskaitsjad-rail-balticusse-suunatud-raha-oleks-moistlikum-kasutada-koduse-transpordiuhenduse-parandamiseks

Kinnisvarauudised: Rail Balticu trassikoridor pälvis Lätis kõigi omavalitsuste heakskiidu

on .

Detsembrikuu jooksul andsid kõik Läti 15 omavalitsust, mida rahvusvaheline kiirraudtee läbib, oma nõusoleku Rail Balticu trassikoridori paiknemise osas, kirjutas uudisteportaal Baltic Course.

Rail Baltic Latvija planeeringueksperdi Neils Balgalise sõnul on tänu töögruppide tulemuslikule tegevusele kohalike elanike ja omavalitsuste esialgne vaenulik suhtumine kiirraudteeprojekti muutunud.

Trassi paiknemise osas sai planeeringutoimkond ligikaudu 600 muudatusettepanekut.

Erinevate trassivariantide kaalumisel vähenes raudtee mõjualasse jäävate kinnistute arv poole võrra: kahelt tuhandelt tuhandele. Lammutamisele minevaid hooneid on kokku 30, need asuvad ainult kahes omavalitsuses. Projekti esimese osa läbi viimiseks on Euroopa Komisjon eraldanud Lätile 238 miljonit eurot.

Läti transpordiministeerium on avalikustanud ka  Rail Balticu raudteega seotud keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte. Kuna piiriüleselt mõjutab lätlaste tegevus ka Eesti alasid, siis ootab keskkonnaministeerium avaldatud materjalide osas märkusi ja ettepanekuid 15. jaanuariks.

Aruanne käsitleb Lätis analüüsitud trassivariante, piiriületusi nii Eesti kui Leedu suunal ning otseselt ja kaudselt mõjutatud kinnistuid. Aruanne keskendub erinevatele keskkonnateemadele, näiteks mürataseme hindamisele ja õhukvaliteedile, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele ning looduskaitsealadele, maastikule ja kaitstavatele liikidele. Aruandes on välja toodud ka erinevad otsesed ja kaudsed piiriülesed mõjud.

Lätlaste keskkonnamõju hindamise aruande eestikeelse kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Allikas: http://kinnisvarauudised.ee/?PublicationId=ebf6cc0f-bbdd-415a-8907-a49a073bfdfa&ref=rss

Eesti Päevaleht: Rail Balticu ehitus lööb käima vilka kinnisvaraäri. Kes võidavad, kes kaotavad?

on .

Mitmed suured kinnisvaraprojektid ootavad Rail Balticu tulekut. Raudtee lähedale sattuvad inimesed närivad aga küüsi – kas kinnisvara väärtus langeb tõesti kuni neljandiku?

Rail Balticu puhul saab tänaseks öelda, et paigas on 350 meetri laiune trassikoridor ehk põhimõtteliselt on kogu Eesti territooriumil Rail Balticu kulgemine otsustatud. Selle 350 meetri sees on projekteerijatel võimalik trassi vajadusel nihutada. Raudtee enda laiuseks koos kaitsevööndi, teenindusteede ja muu juurdekuuluvaga saab umbes 70 meetrit ehk see on võrreldav maanteega.

Praegu pole torm veel alanud, kuid eksperdid usuvad, et kaugel ei ole aeg, kui projektiga seoses toimub kinnisvaraturul suurem plahvatus. On neid, kes soovivad müüa, ning neid, kelle arendus võib ühtäkki tulusaks osutuda. Kas välja ujuvad ka suurprojektide ümber alati ringi luusivad spekulandid? Kas selline projekt viib kinnisvara hinnad alla või hoopis üles?

Saab ehitama hakata

Ärileht rääkis mitme kinnisvaraeksperdiga sellest, mida Rail Baltic kaasa toob. Kohe selgus, et paljude piirkondade inimesed on kinnisvara­firmadest uurinud, mis nende varast saab. Kas tasub müüa? Kas tasub maja ehitada? On neidki, kes juba oma krunti müüvad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja käinud, et projektis on maade kokkuostuks arvestatud 130 miljonit eurot. Speku­lantide kõrvad lähevad sellise summa peale kikki.

LVM Kinnis­vara juhatuse liikmel Ingmar Saksingul on hea meel, et Rail Balticu trassiga seonduv on selgelt elavdanud seda osa kinnisvara­turust, mis on siiani mänginud suhteliselt tagasihoidlikku rolli. Trass ei ole küll kinnitatud, kuid selle alla ja naabrusesse jäävate kinnistute müügipakkumisi on nüüdseks turule tulnud mitmeid. Neist osa avalikud, teised n-ö vaikses müügis.

Avalikult on müügis näiteks Häädemeeste vallas asuv 36,6-hektarine krunt. Kuulutuses on kirjas: „Krundi väärtus seisneb sellel oleva metsa väärtuses ja planeeritava Rail Balticu piirijaama asukohas. Ilmselt ostab riik endale vajalikus suuruses maa jaama ehitamiseks ja teile jääb piisavalt palju maad äritegevuse arendamiseks.” Hind – 210 000 eurot.Just selliseid kuulutusi võib peagi rohkem leida ja neid krunte müüakse loomulikult kallimalt kui tavapärane turuhind. Teada on ka maaomanikke, kes ootavad pikisilmi Rail Balticu tulemist. Kui peatus on kasvõi 300–500 meetri kaugusel, saab ehitama hakata. Tallinna ümbruses on mitmeid detailplaneeringuid, mis praegu asuvad „väga mõttetus” kohas, kuid raudtee tulek aitab nad kullasoonele. Sama on oodata ka Pärnumaal. ­Tihti on ühe projekti puhul juttu sadadest korteritest.

Kinnisvaraekspertide sõnul on praegu müügis ka mitmeid krunte, mida esmasel vaatlusel Rail Balticuga ei seokski. Seal ei ole tulevikuplaanidest silpigi. Need on objektid, mille hind raudtee tõttu langeb.

„Rail Baltic mõjutab nii vara väärtust kui ka atraktiivsust. Asulates ei ole mõju väärtusele suur. Korter jääb korteriks ja elamu elamuks. Siiski võib näiteks Kangru alevikus või Kehras Rail Balticu lähedus kinnisvara hinda vähendada 5–10%, mitte rohkem,” rääkis Arco Vara kutseline hindaja Egon Enula.

Väljaspool asulaid on trassi mõju kinnisvara väärtusele suurem, sest potentsiaalsel ostjal on valikut tunduvalt rohkem ja ostjad kipuvad eelistama kinnisvara, mis asub raudteest kaugemal. See võib vara müümise märksa keerulisemaks muuta.

Elanike teistmoodi arvutus

Harjumaal Kiili vallas asub Kangru küla. Selle elanikud on olnud Rail Balticu ühed suuremad kritiseerijad. Külaseltsi inimesed on teinud arvutusi, mis nende sõnul tõestavad, et riik soovib tunduvalt kallimat lahendust kui mõistlik oleks.

„Kui kinnisvara asub vahetult trassikoridoris, siis on väga hästi – kinnisvara hinnatakse ära ja omanik saab enam-vähem mõistliku raha, aga kui vara on 200–500 meetri raadiuses, siis ei saa omanik paraku muud, kui vaid talumise rõõmu. Siinkohal on eriti oluline märkida, et Rail Balticu materjalides on öeldud, et projekti rahaline tasuvus sõltub kaubavedude aktiivsusest, mis tähendab, et kaubaveod tuuakse Harjumaal küladesse,” leiab selts.

Harjumaa puhul on laual olnud kaks trassikoridori. Neist on eelistatud läänepoolset varianti. See tähendab, et raudteest kuni 1 km kaugusele jääb 13 807 hoonet. Idapoolse trassi puhul oleks nende arv 11 096 ehk 2711 hoonet vähem. Külaselts võtab eelduseks, et igas hoones elab kolmeliikmeline pere ning otsus mõjutab seega 2711 x 3 ehk 8711 inimest rohkem kui idatrassi puhul.

Keskmine kinnisvara väärtus langeb külaseltsi väitel 25%. Hoone keskmiseks väärtuseks on arvestatud 150 000 eurot ja läänepoolse trassi äärde jääva kinnisvara omanike kahju on seega kokku 2711 x 150 000 x 25% = 101,6 miljonit eurot.

„Miks ehitada kallim võimalik trass, mis mõjutab kõige rohkem inimesi, toob kaubaveod koju kätte. See on arusaamatu,” on külaseltsi seisukoht. Nende hinnangul oleks Harjumaal kõige mõistlikum ära kasutada olemasolevat raudteekoridori.

KOMMENTAAR

MKM: spekulandid on risk algsele maaomanikule

Mihkel Loide

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

Uue raudtee ehitusprojekti koostamisega alustatakse järgmisel aastal ja praeguste plaanide kohaselt valmib projekt 2017. aasta lõpuks. Seniks ei tähenda see maaomanike jaoks teadmatust, sest riik saab alustada läbirääkimisi maade omandamise ja erinevate kompensatsioonimeet-mete üle juba tuleval aastal.

Maaomanikud võivad arvestada, et igale juhtumile lähenetakse individuaalselt: mõnel puhul on vajalik maa väljaostmine, teisel puhul asendamine samaväärtusliku maatükiga, kolmandal puhul piisab riigi rajatavast lisahaljastusest. Igal inimesel on õigus väljendada oma soove ja pidada riigiga läbirääkimisi. Kõige halvem valik on läbirääkimistest keeldumine, sest siis tuleb minna sundvõõrandamise teed, mille käigus enam lisategevustes ja mitte-rahalistes kompensatsioonides regulatsiooni jäikuse tõttu kokku leppida ei saa.

Samuti pole spekulantidel maatükke põhjust kokku osta ja jääda ootama, et maa hind sellest hindajate silmis kasvaks. Pealegi võivad spekulandid ise pika ninaga jääda, sest raudtee täpne paiknemine praegu kokku lepitud trassikoridoris pole projekteerijatel veel paika pandud.

Spekulatsiooniga Rail Balticu alla jäävate maade pealt mingigi kasumi teenimise tõenäosus on üsna väike. Eeskätt on maa spekulandile müümine tõsine risk algsele maaomanikule, sest selleks, et spekulant mingisugustki tulu teeniks, peab ta maatükid kätte saama tunduvalt odavamalt, kui riik nende eest kompensatsiooni maksaks. Maaomaniku jaoks on siiski kõige mõistlikum ja kasulikum pidada läbirääkimisi riigi esindajaga.

Allikas: Eesti Päevaleht, 15.12.15

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-front

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newNovarcwsp new