Harju Elu: Maavalitsus Sesteri ideed ei poolda

on .

Sel ja eelmisel nädalal on kõiksugu poliitskandaalide varjus olnud teemaks ka Rail Balticu kiirraudtee - kui möödunud seitsmepäevakul toimusid nii Harjumaal kui mujal Eestis raudteetrassi eskiislahenduse avalikud arutelud, siis sel nädalal soovitas rahandusminister kaaluda raudtee rajamist Nabala-Tuhala kaitsealale.

Harjumaal toimusid avalikud arutelud omavalitsustes, mida eelistatud trassivariant läbib: Jõelähtme, Rae, Kiili ja Saku vallas. Sellele eelnes eskiislahenduse avalik väljapanek. Harju maavalitsuse arengutalituse peaspetsialist Alan Rood ütles, et avaliku väljapaneku ajal ja järgselt laekus seitse kirjalikku ettepanekut või vastuväidet, millest suurem osa oli Rae vallast. “Peamine sisu oli, et ei olda nõus avaldaja kinnistule raudtee kavandamisega,” märkis ta. “Oli ka avaldusi, kus muretseti tulevase raudtee mõju pärast elukeskkonnale ja kinnisvarahindadele. Samuti tunti huvi võõrandamise ja kompenseerimisega seotud teemade vastu.”

Kiri peaministrile

Üks probleemsemaid kohti kiirraudtee trassil asub Kiili vallas. Kuigi eelistatud trassivariant läbib valda vaid paarisaja meetri ulatuses, ei lepi kohalikud elanikud, et raudtee hakkab paiknema vaid paarisaja meetri kaugusel elumajadest. Kõnealune koht on Kangru alevik, mille elanikke koondav MTÜ Kangru Küla Selts saatis avaliku kirja peaministrile Taavi Rõivasele. Seltsi kirjas märgitakse, et Rail Balticu planeerimisel on tehtud otsuseid, mida on “loogiliselt võimatu põhjendada ning mis baseeruvad kas tahtmatult või teadlikult määravaid vigu sisaldavatel materjalidel”. Sellega seoses soovib selts, et trassivaliku protsess tuleks Harjumaal koheselt peatada, alusmaterjalid üle kontrollida ja parandada ning seejärel panna lauale uuesti kõik olulisemad trassikoridorid ning teha uus otsustusprotsess.

Samas oleks Kangru elanikud eelistatud trassi suhtes leplikumad, kui alevikust mööduva raudtee trassi nihutataks paarisaja meetri võrra põhja poole, nii, et see paikneks võrdsel kaugusel Kangru alevikust ja Tallinna territoooriumil asuvast Raudalust. Taoline ettepanek tehti ka trassi planeerijatele.

Alan Rood ütles Harju Elule, et Kangru Küla Seltsi ettepanekuid analüüsitakse põhjalikult ning koostööd tehakse maanteeameti ning Kiili vallavalitsusega. “Lõplik otsus ettepanekute osas tehakse pärast seda, kui insenerid on neid ettepanekuid põhjalikult analüüsinud,” lausus ta.

Nabala poleks mõistlik

Selle nädala alguses tuli ilmsiks, et rahandusminister Sven Sester on teinud keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja majandusja taristuminister Kristen Michalile ettepaneku kaaluda uuesti võimalust viia kiirraudtee läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kui keskkonnaministeerium teatas kiiresti, et Nabala varianti asutakse kindlasti kaaluma, siis majandusja kommunikatsiooniministeerium oma seisukohta Harju Elule teatavaks ei teinud.

Harju maavalitsuses Sesteri ettepanekust vaimustuses ei olda. Alan Roodi sõnul suhtub maavalitsus ettepanekusse ettevaatlikult.

“Neid trasse on varasemate eskiiside avalikustamise käigus ka tutvustatud ning need on tekitanud tõsist vastuseisu nii kohalike elanike kui ka looduskaitsjate seas,” ütles ta. “Samuti ei toetaks läbi Nabala kulgev trass kohaliku rongiliikluse arendamist Rail Balticu trassil.” Lisaks toetab väljavalitud trass Roodi sõnul kaugemas perspektiivis Tallinna-Helsingi püsiühenduse (ehk tunneli - M.T.) loomist.

Kõige suuremat ohtu Nabala trasside tagasitoomisega aga nähakse maavalitsuses selles, et see lükkaks Rail Balticu planeeringu kehtestamise edasi ligikaudu aasta võrra. See aga tähendaks Roodi sõnul seda, et Euroopa Liidust taotletavad toetused jagatakse Euroopa Liidu teiste regioonide sarnaste projektide vahel ära ning Rail Balticu rajamiseks nende toetustega arvestada enam ei saa. “Ning jätkub meie piirkonna ääremaastumine Euroopa Liidus,” lisas Rood.

Sesteri ettepaneku puhul tuleb märkida, et tegu ei ole esimese IRLi poliitikuga, kes taolise ideega välja tuleb. Nabalat läbivate trasside uuesti kaalumist soovitas mullu ka endine majandusminister Juhan Parts.

KÜSIMUS

Mis toimub Rail Balticu planeerimises järgmiseks? Millal algab eskiislahenduses välja pakutu projekteerimine?

ALAN ROOD

Harju maavalitsuse arengutalituse peaspetsialist

Rail Balticu planeerimise järgmiseks etapiks on planeeringulahenduse kooskõlastamine ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ning riigiametitega. See on kavandatud novembrikuusse. Kui kooskõlastused on positiivsed, võtab maavanem planeeringu orienteeruvalt 2016. aasta jaanuaris vastu ning suunab avalikule väljapanekule. Praeguste kavade kohaselt kehtestatakse planeering pärast rahandusministeeriumi järelevalve läbimist 2016. aasta juunis. Kehtestamise järgselt hakatakse raudteed täies mahus projekteerima ning maaomanikega läbirääkimisi pidama raudtee rajamiseks vajaliku maa omandamiseks. Projekteerimise etappi ettevalmistavad tööd toimuvad ka juba praegu, paralleelselt planeeringu koostamisega.

Allikas: Harju Elu, 25.09.2015