Raplamaa Sõnumid: IRL tahab Nabalat Rail Balticu kaardile tagasi

on .

Rahandusminister Sven Sesteri ettepanek kaaluda Rail Balticu rajamiseks siiski ka läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi, tõi vallajuhid, loodus-hoidjad ja ministrid taas arutlema selle võimalikkuse üle.

Sesteri väitel säästab trassi rajamine looduskaitsealale kümneid miljoneid eurosid.

Kirglikke vaidluste tulemusel moodustati looduskaitseala vähem kui aasta tagasi ning siis oli just üks olulisemaid ajendeid kaitsta piirkonda kiirraudtee eest.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Sesteri hinnangul pole piisavalt tõestatud suurtaristu kahjulik mõju looduskaitsealale. Ettepaneku viia trass läbi kaitseala edastas Sester ka keskkonnaministrile ja majandusministrile.

Sesteri erakonnakaaslasest keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas Raplamaa Sõnumitele, et ta nõustub Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhataja Silvia Lotmani eelmisel nädalal ajakirjandusele tehtud avalduse selle osaga, milles fondijuht peab trassivariandi ja raudtee kavandamisel olulisimaks kasulikkust ühiskonnale ja vähimat tekitatavat kahju. Trassi ehituse odavus pole Lotmani hinnangul sugugi määravaim.

„Seetõttu peaks planeeringu protsess olema palju avatum ja selgem, kui ta seni on olnud,” vahendas Pomerants Lotmani seisukohta.

Möödunud nädala alguses Aktuaalsele Kaamerale antud usutluses rõhutas ELFi juhataja Lotman aga, et Rail Balticu laadne suur taristu-ehitus kahjustab kõnesolevat ala oluliselt. Seega ei näe ELF tema kinnitusel võimalust ehitada raudtee läbi kaitseala.

Lubab kaevandused välistada

Keskkonnaministri sõnul on selgunud trassialternatiivide maksumuse erinevus ning koos igapäevase ekspluatatsiooniga on see muljetavaldav. Nabalat läbivat trassial-ternatiivi ei ole aga sellest küljest üldse analüüsitud. Nõnda leidis Pomerants, et tuleb kaaluda, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik raudteed läbi kaitseala lubada ning millised oleksid selle raudtee hilisemad ülalpidamiskulud. Tema kinnitusel ei loo teema läbianalüüsimine keskkonnakaitselisest aspektist automaatselt võimalust raudtee Nabalast läbi rajada, aga see loob mitmekülgsema pildi ja ainese edaspidisteks otsusteks.

„Vastuse peavad saama nii need, kes soovivad, et uus raudtee tuleb rajada läbi Na-bala, kui ka need, kes arvavad, et see peaks olema välistatud,” märkis ta. „Kindlasti ei kao Nabala-Tuhala looduskaitseala kuhugi, samuti ei plaani me lubada lubjakivi kaevandamist.” (Mitu kaevandus-firmat ei saanud kolm aastat tagasi reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse juhitud keskkonnaministeeriumilt kae-vandusluba Nabala lubjakivimaardla karjäärides. Kohus ei võtnud kaevandajate ühiskae-bust menetlusse - VV.)

Mullu novembris põhjendas Pentus-Rosimannus Aktuaalses Kaameras kaitseala loomist: „Põhjus, miks otsustati kaitseala moodustada, on ikkagi selles, et kaevandustegevuse ja massiivse ehitustegevuse tulemus, mis Rail Balticu näol oleks selles piirkonnas alanud, oleks just selle veerežiimi jaoks olnud väga drastiline.”

Brüsseliga hirm naha vahele

Nabala-Tuhala kaitseala asub Harjumaal mitmes vallas ja Raplamaal Kohila vallas. Kohila vallavanem Heiki Hepner nõustus rahandusminister Sesteriga, et läbi tuleb kaaluda kõik trassialternatiivid. „Analüüsimine ei tähenda automaatselt seda, et peaks kohe hakkama muutma Na-bala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eeskirja,” rääkis Hep-ner ja lisas, et seda on vaja alles siis, kui leitakse, et trassi läbiviimine on võimalik. „Juhul kui leitakse, et raudtee võib sealt läbi minna, siis ei tähenda see seda, et seal võiks kaevandada. Need on täiesti erinevad asjad,” toonitas vallavanem.

Osal inimestel on Hepneri sõnul kombeks teisi Brüsseliga hirmutada ja seda on märgata ka selle teema juures. „Et kui nüüd läheb trass looduskaitsealalt läbi, siis väänab Euroopa Liit meile vinged sanktsioonid kaela. See on täielik jama,” lausus Hepner, viidates, et tegemist ei ole Natura alaga. Hepner toob võrdluseks veel ka tras-sivaliku 16E, mis samuti eos Harju maavanema eestvõttel summutati ilma igasuguse analüüsita. „See trassialternatiiv jookseb piki Nabala-Tuhala looduskaitseala lääneserva ja, nagu me nüüd (Rail Balticu arutelul Kohilas 21.09            - VV) teada saime, ehitamisele mittemineva uue Tallinn-Rapla maantee trassi kõrval,” kirjeldas Hepner.

Hepneri sõnul lõhuks läbi Nabala minev trass Kohila valla elukeskkonda selgelt vähem kui praegu väljapakutu.

Kohila vallavanem ei saa aru inimestest, kes valivad trassi eelkõige odavuse järgi ja on samas analüüsist välja jätnud kümneid miljoneid eurosid odavamad alternatiivid.

„Kaevanduste vastu olen jätkuvalt ja tuletaksin kõigile meelde, et Kohila vald oma õigusaktiga välistas need enda territooriumil palju varem, kui seda suure käraga tegi üle-eelmine keskkonnaminister,” rääkis ta.

Teemaarendus kolis Facebooki

21. septembri hilisõhtul ehk Sesteri tehtud ettepanekuga samal päeval vallandus arutelu Facebookis minister Pomerantsi seinal.

Saku vallavolikogu esimees, ühtlasi Nabala keskkonna-kaitseühingu asutaja ja ko-danikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) liige Tanel Ots kirjutas: „Nabala on Pandora laegas. Nabala kohta on palju pooltõdesid. Näiteks hakatakse kohe rääkima mingitest pendlimeestest. Sinu ministeeriumis on hulgaliselt teadmist, et tegelikult kaitstakse sellel looduskaitsealal hoopis taimi ja neid haruldusi on pärast kaitseala moodustamise otsust veel juurdegi leitud.

Nn Nabala trass, nagu täna Kohila Rail Balticu arutelul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustajatega vesteldes tõdesime, ei ole ka sugugi lühem, kui täna eelistusena kaardil olev trass. Pigem umbes kilomeeter pikem.

Kohila valla ja kogu Eesti kõige valusam koht on Mälivere küla, kus läheb lammutamisele 3-5 maja. Seda küla ja seega Kohila valda ei säästaks ka Nabalast läbiminek, sest kuni Röa külani on trass paigas ja konsultandid ei soovi olemasolevat raudteed ning Viljandi maanteed ristuma panna mujalt kui nn Röa kõrgendikku ära kasutades.”

Kaitsealaga piinlik lugu

Facebooki vestlusse lisandus Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes märkis algatuseks, et Nabala looduskaitseala rajamine on üldse üsna piinlik lugu Eesti looduskaitses ja selle tegemisel eirati teadlikult põhiseadust.

Hepner jätkas: „Tegemist ei ole põlise metsamaaga. 70-80 aastat tagasi oli valdav osa heinamaa või karjamaa, mis kas metsastus ise pärast viljaka nõukogude võimu saabumist või metsastati pärast kuivendamist. Kuni 2014. aastani olid maad tavalises kasutuses ja loo-dusväärtustega ei juhtunud midagi. Põhimõtteliselt võiks terve Raplamaa samadel tingimustel range kaitse alla võtta.”

Hepner lisas, et Nabala kaitseala jõuab kohtusse kindlasti, sest riik on maa lihtsalt natsionaliseerinud, nii nagu tegid juunikommu-nistid neljakümnendatel. „Praegune kaitseala peletab veel vähesed sinna piirkonda elama jäänud inimesed ja siis imestame, et miks puisniidud kasvavad täis, metsised kolivad sinna, kus inimene on metsa majandanud jne.”

Ots vastas: „Heiki, metsa-teemadel oled sina asjatundja ja mina ei oska vaielda. Tegelikult räägitakse ju kaitseala loomisel hoopis varasemast loodusele tehtud kahjust ja selle korvamisest. Nii kuivendamine kui kogu veerežiimi muutmine, kus varem Vääna jõkke voolanud ja kolm vesiveskit tööle pannud vesi pandi voolama tagurpidi ja suunati Pirita jõkke, lootuses parandada Ülemiste veevarustust, kuid erilise tulemuseta.”

Ots lisas, et Nabala trassiga seoses on üks kummaline müüt, nagu oleks valida looduse ja inimese vahel. Ta tõi välja, et ka Nabala trass läheb üle elurajoonide, põhjustades palju probleeme näiteks Rae valla külades, läbides keskelt Lagedi alevikku või tuues taas kaardile Jõelähtme valda läbiva tohutu pauna.

„Majapidamisi läheb maha aga ka lausa Nabala „met-sas”,” tõdes Ots. „Hoopis iseasi on see, kuidas paar-kolm teadlast, keda aastaid oleme näinud kaevandajate huvide eest seismas, on korraga muutunud suurteks raudtee-ehitajateks. Üks ja sama huvigrupp nende ümber näitab taas üsna häbenemata oma kõrvu selle Nabala trassi tagasi toomise ettepaneku taga. Ma soovitaksin natukenegi varjatumalt tegutseda, muidu on teistel piinlik.”

Keskkonnaministeeriumilt hinnang

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles Raplamaa Sõnumitele, et seda, kuidas Rail Baltic keskkonnakaitselisest aspektist kasvõi teoreetiliselt Nabala looduskaitsealaga suhestub, saab hinnata keskkonnaministeerium, enne selle hinnangu saamist oleksid spekulatsioonid ülearused.

„Kindlasti oleme valmis omalt poolt andma keskkonnaministeeriumi analüüsi jaoks igakülgselt vajalikku sisendit ja raudtee ehitust puudutavaid üksikasju selgitama,” kinnitas Peris.

Ta meenutas, et sel suvel sai trassi kulgemise esmane eelistus paika. „See otsus, et eelistame raudtee kulgemiseks Nabalast lääne poolt mööduvat trassi, sündis pärast mitme alternatiivi kaalumist. Nabalat läbiv alternatiiv jäi valikust kõrvale üsna otsustusvoorude algusjärgus, kuna tol hetkel lähtuti teadmisest, et raudtee kulgemine looduskaitsealal on välistatud ka juhul, kui sellel pole looduskeskkonnale otsest mõju,” märkis Peris.

Riigikogu Rail Balticu toetusrühma reformierakondlasest esimees Kalle Palling Nabala variandi tagasitulekut ei poolda. Pärast Sesteri ettepanekut ütles ta Vikerraadio saates Uudis+, et ka aeg on väärtus. „Kui üle aasta on tegeldud juba teiste variantidega, ei ole mingit põhjust seda edasi arutada,”

sõnas Palling. Tema sõnul on Rail Balticu võimalik kahju loodusele Nabalas juba piisavalt tõendatud. Samuti pole Pallingu sõnul praegu võimalik kindlas kõneviisis väita, et üks või teine trassivariant läheb lausa kümneid miljoneid eurosid kallimaks või odavamaks. „Kui Nabalas on keerulised geoloogilised tingimused, on vaja trassiga minna läbi soo, läbi vesiste alade, kuidas saab täpselt hinnata, et nii palju odavam,” imestas ta.

Palling tõdes, et just IRLi poliitikud on alati toetanud raudtee viimist läbi Nabala, kuid võttes arvesse Euroopa Liidu suhtumist looduskaitsesse, toob see kindlasti kaasa kohtuvaidlused. „Need vaidlused kestavad aastaid ja võivad pidurdada projekti määramatuks ajaks,” ütles Palling.

Lõplik otsus maavanemailt

Lõpliku otsuse Rail Balticu trassi asukoha kohta teevad Rail Balticu maakondade maavanemad, kes kuuluvad ka Rail Balticu juhtkomiteesse.

Ajaleht Harju Elu kirjutas reedel, et Harju maavalitsus suhtub Sesteri ettepanekusse ettevaatlikult, sest nn Nabala trasse on varasematel aruteludel tutvustatud ning kohalikud elanikud ja looduskaitsjad olid väga vastu. Samuti ei toetaks see trass kohaliku rongiliikluse arendamist Rail Balticu raudteel.

Rapla maavanem Tõnis Blank viitas, et Rail Balticu jaoks paika pandud tingimuste järgi on looduskaitseala endiselt välistav asjaolu, kuid seda, kas see alternatiiv ikkagi võetakse uuesti lauale, saab hinnata keskkonnaministeerium.

„Juhtkomitee tasemel saavad otsuse aluseks olla ratsionaalsed numbrid ja arvutused kõikide kriteeriumide lõikes,” kinnitas Blank. „Sugugi pole vähetähtis ka see, et võimalikult vähe oleks neid, kelle elu ja tegevus raudtee tõttu häiritud saaks.”

Praeguse plaani järgi peaksid maavanemad Rail Balticu maakonnaplaneeringud vastu võtma veel sellel aastal.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 30.09.2015