Pärnu Postimees: Maavanem sattus haamri ja alasi vahele

on .

Veidi üle nelja kuu ametis olnud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste on sattunud Rail Balticu koridori valikul nagu haamri ja alasi vahele: tal tuleb öelda oma selge seisukoht olukorras, kus riik otsustas üht- ja põhjapärnumaalased teistpidi.

Aeg surub peale ja Pärnu maavanema otsust ootab Rail Balticu juhtkomitee enne jaani, 22. juuniks. Seda seisukohta aitasid tal kesknädalal kujundada kiirraudtee maakonnaplaneeringu avalikel aruteludel osalejad Suigu seltsimajas ja Kaisma rahvamajas. Külade elanikud, keda plaanitav teekoridor kõige rohkem puudutab ja kes arvasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Hendrikson & Ko kaheksaliikmelise raskekahurväe esinemise järel, et nemad ei tagane inimese eelistamiselt looduse eelistamiseni.

 

Kõnelejad eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku, Rail Balticu projektijuhi Miiko Perisega olid tasemel ja kannatlikud, selgitustele lisas arusaadavust kõige kriitilisemate kohtade 3D-projektsioon.

Tootsi jaamahoone

Are ja Vändra valla elanikud on arvamusel, et planeerijad ei ole arvestanud Põhja-Pärnumaa omavalitsuste huve, kogukondade paiknemist ega ajalooliselt kujunenud liikumisteid. Nende arvates on ülekohtune ja meelevaldne rajada raudtee, mis poolitab külakogukonnad. Elanike hääl võib jääda hüüdjaks kõrbes, sest Harju, Rapla ja Pärnu maakonda pikuti läbiv kiirrongitee Poola suunas on miljardiprojekt. Projekti tellija majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nagu valitsuski avaldab toetust Põhja-Pärnumaal teelõigule, mis käib kohalike arvamuse vastu.

Maavanem Kaljuste, Tootsi eelmine vallavanem, tegi juhtkomiteele ettepaneku käsitelda maakonnaplaneeringu vastuvõtmiseni Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallas teekoridori valikuid 5C ja 5D võrdselt. Ta põhjendas oma ettepanekut sellega, et piirkonna omavalitsused ei toeta nende variantide keskkonnamõju strateegilise hindamise inim- ja looduskeskkonna ning tehniliste ja majanduslike kriteeriumide võrdlusel põhinevat konsultandi soovitust.

Juhtkomitee tugines kõnealuste variantide võrdlusele ja leidis, et järeldused on 5D kahjuks. Alates sellest, et see lõik on kaks kilomeetrit teisest pikem, seega ligemale kümme miljonit eurot kallim ehitada. Enamgi, Vändra vallas Allikõnnu küla piirkonnas kulgeks kohalike eelistatud koridor must-toonekure pesapaigast vaid 150 meetri kauguselt ja metsise mängupaikade ja laanerähni elukoha lähedalt. Nende linnuliikide elupaigad on kaitse all ja raudtee mõju neile on keeruline leevendada. Nii et 5D eelistamine eeldaks otsustajatelt väga häid põhjendusi.

Üks pluss, ent ka miinus, on 31,65kilomeetrisel 5D-l siiski. Nimelt jääks sinna vaid kaks elu- ja 17 kõrvalhoonet (5C puhul vastavalt viis ja 20), kuid koridor tuleb nii-öelda puhtaks pühkida Tootsi ajaloolisest raudteejaama hoonest. Seevastu 5C puhul jääks Tootsi jaamahoone kui 20. sajandi arhitektuuripärand alles.

Loodus ennekõike

Are vallas läbib tulevane koridor Võlla, Suigu ja Murru küla. Vändra vallas jäävad teele Metsaküla, Kaisma, Sohlu ja Kõnnu küla. Kohalikud on mures.

“Mais toimus juhtkomitee, kus ma jäin maavanemana eriarvamusele, 5. juunil käidi kogu lõik läbi, avalikud arutelud on selleks, et saada omale kindlust või teadmist, milline valik tuleb teha, praegu meil seda kindlust ei ole,” alustas maavanem Suigu seltsimajas kohtumist, kuhu kogunes ligemale 30 kohalikku.

“Täpsem lahendus on koostatud variandi 5C kohta,” ütles Pille Metspalu, kes on Hendrikson & Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja, planeerimise juhtspetsialist. “3D mudel on koostatud kogu raudteekoridori kohta, see on töövahend, et täpsemalt lahendusi läbi arutada,” lisas ta.

Põhimõtteliselt on nii, et konsultant annab soovituse ja maavanem langetab otsuse. Iseküsimus, kas seda keerulise taristuprojekti puhul riiklikes huvides aktseptitakse.

Are vallas eelistatakse looduse seisukohalt 5Cd, rõhutas Hendrikson & Ko arendusjuht Heiki Kalle. Põhjus selles, et teisel juhul saab kannatada must-toonekurg, kelle pesitsus tuvastati seal 2012. aastal, aga kuna lind on range kaitse all, tuleb talle säilitada elupaigatüüp.

Kalle sõnade kohaselt on inim- ja kultuurikeskkonna poolelt eelistatud 5D, looduse huvides aga 5C variant, millel on tugev tehniline eeliski, sest selle ehitusmaksumus on väiksem. Lühidalt: konsultandi ja tema meeskonna kokkulepitud eelistus on 5C, siinjuures on arvesse võetud valitsuse suuniseidki.

“On kaks varianti: kas loodus või inimene. Valitsus on valinud looduse, aga meie soovime rahu ja vaikust, meil on alternatiiv olemas,” ütles Are valla ettevõtja Enn Kuslap. “Valitsuse eelistatud 5C läheb meil läbi Murru külast, lõhub kogukonna nagu Kaismal Vändra vallaski. Ja me peame liikuma selles suunas, et valime 5D.”

Põllud ja karjaaiad

Kohalike eelistatud 5D puhul jääks selle koridori alla ligi kaks korda vähem haritavat maad (14,1 hektarit) kui 5C korral (26,4 hektarit), sellepärast on mõistetav maainimeste mure, kuidas nad saavad üle tarastatud raudtee karja ja põllutöömasinatega.

Mudeli ja kaardi järgi selgitasid esinejad viaduktide ja ökoduktide asukohti, lubasid, et ükski kinnistu ei jää juurdepääsuteeta. Lohutav oli Kaisma rahvamajas kuulda, et seal jääb alles Karjatee, millest kiirraudtee viiakse viaduktiga üle. Lubati, et viaduktid projekteeritakse ja ehitatakse nii laiad, et põllumasinad saavad neist vabalt üle.

Leevendusmeetmetest rääkis Miiko Peris, kelle jutu järgi läheb taristu kohalikele aina paremaks. Paraneb interneti kättesaadavus, sest raudtee alt jookseb kiirrongiühenduse pidamiseks kaableid, millest kohaliku kogukonna huvides annab internetiühendust kiirendada.

Perise sõnade kohaselt hinnatakse metsamaakinnistud ära koos metsa väärtusega ja hüvitatakse raudteekoridori alla jääv osa omanikule. Muretsema ei pea PRIA toetuse saajadki, sest koostöös PRIAga leitakse lahendused, mis ei kohusta inimest toetust tagasi maksma selle sihipärase kasutamata jätmise pärast.

Mürast ja vibratsioonist kui kaasnevatest häirijatest rääkides nentis Kalle, et parim lahendus on kulisshaljastus ehk nagu 1950- ndail istutati maanteede äärde kuusehekke, tuleb nüüdki pöörduda selle lahenduse juurde betoonseinte rajamise asemel.

Küsimusi jätkub

Küsijad tahtsid näiteks teada, millised on raudtee ehitamise aegsed leevendused, mida inimene võib raudteeaia taga teha, kust saadakse raudtee teealune täitematerjal, kuidas hakkab toimuma kohalik rongiliiklus, kas ökoduktid on ainult metsloomadele.

Väike lohutus on see, nagu selgus Kalle vastusest, et ökoduktid võivad olla ristkasutuses: kui ikka inimesel, olgu ta marjuline või koolilaps, on sealt lühem tee läbi minna, siis palun.

Kaisma rahvamajas oli kolmapäeva õhtul kohal kümmekond kohalikku. Võib-olla on teema neid juba ära tüüdanud või usk oma sõna jõusse kadunud, kuid keerulisi kohti on veel siingi. Näiteks Sohlu külas, kus 5C poolitab kinnistu ja parimaid põllumaid.

Nagu Suiguski: loodus ja majandus võrdub 5C, inimene ja keskkond 5Dga.

“See on parim põllumaa, kustkohast susiseb üle see lugu, siin hakkab luuavarski kasvama,” nentis üks Sohlu küla elanikest.

Kohalikud jäid endale kindlaks: 5D lõikab nende külasid oluliselt vähem katki kui 5C. “Meil läheb küla pooleks, maa läheb minema, ma pean mõtlema, kuidas tööle saan,” tõdes üks Sohlu talupidajaid, lisades, et kuidas saab olla nii, et nii nemad kui Are vald pooldavad 5D varianti, aga riik teeb 5C.

Leevendusmeetmete rääkija sõnu maadevahetamise võimalusest, kui riigil juhtub olema varumaad sealkandis, ei võtnud kohalikud tõsiselt. Piirkonnas ei ole vabu põllumaid ja liivasossi peal ei kasva miski.

“Kui on olemas kehtiv planeering, saab maade üle hakata kinnistuomanikega läbirääkimisi pidama,” mainis Peris.

“Raudtee on selline taristu, et seda ei saa üle ühe või teise maja keerata,” tuletasid meelde Hendrikson & Ko esindajad.

“Meie seisukoht on maavanemal teada, inimene või loodus – see on otsustuse koht. Maavanem on keerulises olukorras, aga vald peab vaatama, mis otsuse ta teeb,” võttis piirkonna elanike mõtted kokku Vändra vallavanem Jaanus Rahula.

Juhtkomitee 15. mai avalikult kättesaadavast protokollist selgub, et Harju maakonnas on Rail Balticu maakonnaplaneering jõudnud etappi, kus edaspidi käsitletakse täpsemalt vaid ühte teealternatiivi, ja Põhja-Raplamaal jätkatakse maakonnaplaneeringu täpsema lahenduse koostamisel ühe variandiga.

Must lammas on selles olukorras Pärnumaa, mille põhjaosas on raudtee asukoht veel lahtine. Juhtkomitee koosolekul kinnitas Pärnu maavanem oma toetust 5D-le, mida kohalikud näevad kui kompromissettepanekut, ja võrdlusesse peaksid jääma mõlemad variandid, nii see kui riigi eelistatud 5C.

Ees on Rail Balticu maakonnaplaneeringute eskiislahenduste avalikustamine, mis eeldatavasti tuleb augustis.

Allikas: Pärnu Postimees, 13.06.2015