Äripäev: Talsinki tunnel muudaks Tallinna. Kuhu tulevad sissepääsud?

on .

Jalgratturite kiirtee Ülemistelt kesklinna, Männiku autoterminal, uued trammiliinid mõlemat pidi risti läbi Tallinna ja jalakäijate kiir Ülemiste keskusest Majaka tänavale on vaid mõni lahendus, mille Eesti ja Soome arhitektid Tallinnas toimunud Tallinna-Helsingi tunneli planeerimise töötoas välja pakkusid.

Eile esitlesid Kultuurikatlas Soome ja Eesti arhitektid oma kolmepäevasel workshop’il nägemusi Tallinna ümberkujundamisest ja vajalike infrastruktuuride rajamisest, mis kaasnevad Tallinna-Helsingi tunneli rajamisega. Iga arhitektide töögrupp sai mingi Tallinna piirkonna, et see ümber kujundada kooskõlas paarikümne aasta jooksul ehitatava tunneliga.

Trammiliinid diagonaalis läbi linna. Soome Studio Puisto Arkkitekdit ning Eestist Yoko Alender ja Raul Kalvo selgitasid, et praeguste ühistranspordi peatustega jõuaksid oma kodust tunni ajaga Helsingi kesklinna vaid mõne Nõmme piirkonna ja Viimsi inimesed, mitte aga näiteks Lasnamäelt ega Mustamäelt. Seega tuleb kohaldada tunneliga praegune ühistransport, nii et tunnel poleks ligipääsetav vaid autodega liikujatele.

Arhitekt Yoko Alender tutvustas visiooni, mille järgi oleksid Tallinnas sarnaselt muude suurlinnadega nö Tallinn North ja Tallinn South jaamad. Esimene neist asuks sadama kandis ja teine Ülemiste terminalis, ühest teise saaks liigelda mugavalt trammiga. Teistpidi trammiliin kulgeks läbi linna läänest itta.

Mitmetasandiline ristmik. Arhitektid Lauri Laisaar ja Armin Valter Novarc Groupist ning Soome arhitektid Hilla Raudanko ja Laura Suomi pakkusid välja Viimsi mitmetasandilise ristmiku, kus tunnel läheb maa alla ja Rail Baltic on tõstetud kõrgemale, kuigi see oleks nende hinnangul meeletu infrastruktuuri ehitamine. Teine variant oleks teha tunnelisuue sügavamale maismaale, see välistaks mitmetasandilised ristmikud, kuid siis muutuks tunneli maaalune osa 4-5 kilomeetrit pikemaks.

Unustage Viimsi. Arhitektuuribüroo Pluss arhitektid Indrek Allmann ja Jaan Jagomägi koos büroo Futudesign arhitektide Risto Wimbergi ja Teemu Seppäneniga arutasid, kuidas korraldada linnast tunnelisse pääsemiseks kõige paremini jagatud infrastruktuuri. Nad leidsid, et tunnelirongi esimese peatuse panemine Viimsisse pole eriti hea mõte ning Ülemiste peatus on ka suure koormusega.

“Praegu kohtuvad Viru keskuse juures kõik ülejäänud transpordikoridorid, enne seda võiks Männikul olla autoterminal, kus saab laadida auto rongile, et läbi tunneli Helsingisse sõita,” lausus Seppänen.

Pane tähele

Tunnel sai talvel rohelise tule

Veebruaris avaldatud Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse eeluuring selgitas välja, et tunneli ehitamine läheb maksma hinnanguliselt 8-12 miljardit eurot, selle hinna sees on ka tunneliotste ühendamine liikluses olemasolevate sõlmpunktidega. Selleks peavad Soome ja Eesti riik ning EL panustama ligi 50% vajaminevast summast ehk 4-6 miljardit eurot. Tunneli valmimise perspektiiv on alates 2030. aastatest.

Allikas: Äripäev, 10.09.2015

ERR: Reportaaž Raplamaal Rail Balticu teele jäänud kalmetest

on .

Raplamaal Alu alevikus on juuni lõpust saati käinud vilgas, kuid ettevaatlik päästekaevamine. TÜ arheoloogid ja arheoloogiahuvilised kaevavad Alu kalmel, et leida üles kõik väärtuslik enne, kui Rail Baltic kauni viljapõllu vallutab.

Rail Balticu trassile on praegu märgitud umbes 40 kohta, kust võib veel ajaloolise väärtusega leide päevavalgele tulla. Tegemist on arhiivist leitud eri kaitsealuste muististega. Kuna raudtee-ehitus algab paari aasta pärast, tuleb arheoloogidel kõik võimalikud trassivariandid läbi käia ning väärtuslik kaasa võtta ja teave kokku koguda. Aega on arheoloogidel selle aasta lõpuni, kirjutab ajakiri Universitas Tartuensis.

Alu asub Tartust 161 kilomeetri kaugusel. Seal tervitavad külalisi nõukogudeaegne söökla koos väikese poega ning sõbralikud kohalikud, kes panevad poeesise elust keema just lõuna ajal, mil paljud lähevad kas sööklasse sööma või poodi hea ja parema järele.

Poest edasi minnes jõuame kruusateele, kus auto jätab endast järele suure ja halli tolmupilve. Pisikesest künkast üles sõites ongi näha paremal pool teeservas autode rivi ja kuldsel viljapõllul askeldavaid arheolooge. Päikesekollasel põllul on arheoloogid ja teistegi erialade huvilised üles seadnud kolm suurt sõela ning vihma kaitseks tehtud puuokstest ja koormakattest telk ootab kivi- ja mullahunnikute kõrval oma aega.

Põllul toimetatakse kindlate reeglite järgi, nii et kaevamiste käigus vilja ei rikutaks – selleks on arheoloogidel vaid kindlad rajad, kus liigutakse. Kaevama on tulnud nii arheoloogid kui ka teiste erialade õppurid, näiteks semiootik, kirjandusteadlane, ajaloolane, politseinik jt.

Ritsikate sirina saatel räägib kaevamiste tegevjuht Margot Laneman, et Alus olev potentsiaalne matmispaik võeti 1977. aastal kalmena muinsuskaitse alla ning seda tehti välistele tunnustele tuginedes. Esialgu ei tundunud aga arheoloogidele, et tegemist oleks kalmega, sest see jättis endast pigem põllukivihunniku mulje. «Tegelikult ei tundu ta praegugi kalme moodi, kuid kui kaevama hakkasime ja inimluude tükke leidsime, olime väga rõõmsad, sest see kinnitas, et tegemist on kalmega.»

Vanus selgub sügisel

Kalmelt on leitud siiski vähem inimluid, kui arheoloogid ootasid, kuid rõõmsad ollakse iga leiu üle. Peale luude on peaasjalikult leitud savinõukilde. Konkreetseid esemeid, mis ütleksid, kui vana matusega tegemist võib olla, ei ole veel leitud. «Asjad, mis me leidnud oleme, on olnud nii imepisikesed, et need ei kõnele meile kuigi palju. Pärast luude analüüsimist saame täpsemalt öelda, kui vana matusega tegemist on,» räägib Laneman.

Enne kaevamist oletati, et tegemist võiks olla Rooma rauaajast pärit tarandkalmega, mis tähendab, et kalme võiks olla natuke noorem kui 2000 aastat. «Kuid see ei ole kindlasti tüüpiline tarandkalme, kus on tavaliselt palju ehteid. Tegemist pole ka kivikirstkalmega. Seega on tarvis veel uurida ning analüüsida, et kindel olla, missuguse kalmega tegemist on,» selgitab ta.

Laneman ütleb aga, et tegemist on üsna salapärase kalmega. Seda ka seepärast, et kahest võimalikust matusest üks näis olevat mulla sisse maetud ning seda ei saa seostada ühegi kivikihiga. «Teine oletatav matus oli veidi segasem. Tundub, et seda võib siin olevate kividega seostada, aga on ka võimalus, et kunagi on see matus traktoriga ühest servast segamini lükatud.» Lanemani sõnul ei saa praegu midagi kindlat öelda, kuni luude vanus pole selge.

«Kui siin kaevamise lõpetame, peseme luud puhtaks ning seejärel viiakse need Tartu ülikooli luu-uurijale Martin Malvele, pärast mida saadetakse valitud luutükid dateerimislaborisse.» Luu-uurija teeb kindlaks, mitme inimese luudega on tegu, ning laborist saadakse maetute absoluutne vanus teada kuue kuni kaheksa nädala pärast. «Seega saame sügise jooksul luude vanuse teada ja seeläbi ka kalme vanuse,» selgitab Laneman.

Jutuajamise vahepeal astub lähedale üks sõelujatest, TÜ eesti ajaloo eriala tudeng Sven-Erik Rebane ja asetab midagi tegevjuhi kätte. Laneman vaatab seda veidi aega ning sõnab siis: «See on luu moodi kivi.» Noormees liigub tagasi oma tööposti juurde lootuses leida midagi, mis poleks ainult millegi moodi, vaid et leitaks veel midagi tähenduslikku.

Ebameeldiv üllatus

Lanemani sõnul käivad kalmel paljud uudishimulikud, kes soovivad teada, millega on tegu ja mida on leitud. «Kui rääkida ja näidata neile mõnda savinõukildu, siis ei osata sellest suurt midagi arvata ning öeldakse, et me teeme nii rasket tööd päikese käes ega leiagi midagi,» räägib Laneman. Ta lisab, et tema jaoks ei olegi nii oluline eri esemeid leida.

«Esiteks on tegemist päästekaevamisega: peame selle objekti muinsuskaitse alt vabastama. Teiseks on asjade leidmisest palju olulisem see, mida kalme räägib meile selle koha asustuse ajaloost ja matmiskommetest.»

Ühel hommikul, kui arheoloogid tulid taas kalmele kaevama, avastati, et keegi oli mõned päevad varem leitud pudelid kalmele puruks visanud. «Leidsime kivihunniku servast mitu ämbritäit klaaspudeleid, mis olid kas odekolonni- või ravimipudelid. Korjasime need kokku ja panime kivihunnikute kõrvale.» Öösel oli keegi lisaks pudelite puruksviskamisele lõhkunud ära ka sõela, telgi ümber lükanud ning vee maha kallanud.

Vaatamata sellele, et sõela püüti parandada, olevat sellega siiski varasemast raskem tööd teha. «Tegime selle enam-vähem korda küll, aga seda ei saa enam nii hästi kasutada kui enne ja seega kasutame kaht teist sõela,» sõnab TÜ eesti ajaloo eriala tudeng Sven-Erik Rebane. Tema sõnul ei tohi sõela hoidvad puud vetruda, sest see teeb sõelumise raskemaks. «Ja mina olen üritanud enda sõela aluse puhtana hoida, sest nii saab sirge seljaga tööd teha ega väsi ruttu.»

Rääkides kaevamisest ja leidudest ütleb temagi, et tegelikult on leidudest olulisem kogemus ise. «Muidugi oleks tore siit rohkem metallist esemeid leida, aga ka luu- ja söetükid annavad lootust, et siin ei ole tegemist ainult loodusliku põhjaga.» Noormees on varemgi kaevamas käinud, kuid Alu kalmel on ajalugu palju huvitavam avastada, sest noormees on Raplast pärit. «See teeb kaevamise minu jaoks palju põnevamaks, sest nii saan kodukoha ajaloost rohkem teada.»

Sõelumise valis noormees just seepärast, et kükitamine ja küürutamine ei sobi talle. «Siis mõtlesingi, et sõelun, kuigi see on väsitavam, aga mõtlen nii, et see on trenni eest,» ütleb Rebane muiates. Noormehe arvates on ka leiuhasardi mõttes sõeluda parem, sest sealt on tõenäolisem midagi leida. Sõeluja peab olema väga tähelepanelik, et midagi kaotsi ei läheks. «Eks kiiruse nimel tuleb ikkagi midagi ohverdada ja väga väikeseid luukilde ei pruugi märgata.»

Kaevamisega saab igaüks hakkama

Margot Lanemani sõnul ei olegi väljakaevamistel osalemiseks arheoloogiakogemust vaja ning töövõtted saab päris kiiresti selgeks. «Muld võetakse kivide vahelt kelluga lahti ja tõstetakse ämbrisse, seejärel pintseldatakse kivi üle, et see fotole ilusasti näha jääks,» kirjeldab Laneman ja lisab, et pildistamine on väga oluline. Ämber täidetud, sõelutakse muld hoolikalt läbi. «Sõelal toimub topeltkontroll ja seal peab eriti hoolas olema, et midagi kahe silma vahele ei jääks,» ütleb Laneman.

Väljakaevamistel on aga reeglid, mida rikkuda ei tohi. «Kui kivi on puhastatud, siis selle peal enam ei kõnnita, sest muidu võib kivi algne asukoht muutuda. Samuti ei tohi kivi ära võtta ja siis tagasi panna.» Pärast iga kivikihi hoolikat puhastamist tehakse fotod ning 3D-mudelid. Mudelid lisatakse aruandesse. See säästab arheolooge tõstuki tellimisest, millega peaks muidu iga kihi ülevalt üles pildistama. Peale selle näitab 3D-mudel täpselt iga leiu asukohta.
Allikas: http://novaator.err.ee/v/yhiskond/a4ec5d1d-628b-411e-ab40-6112ce6c9d24/reportaaz-sojamaelt-leitud-kiviaegsest-asulakohast

ERR: Sõjamäelt leiti kiviaegne asulakoht

on .

Rail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviajast pärinev asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr.

Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul leiti kiviaegne asulakoht üllatuslikult. "Uurisime Tallinna piirikivi lähedal varasemalt teadaoleva kuue lohuga kivi ümbrust, kuid väljakaevamised tõid mitu uut huvitavat leidu. Esmalt selgus, et juba varem kirjeldatud kivi juures paikneb veel kaks lohukivi ning kiviajast pärinev asulakoht. Ühe asemel tuvastasime suisa neli arheoloogiamälestist, millest kolme olemasolu seni ei teatud," rääkis Kriiska.

Arheoloogide sõnul on asulakohta jäänud inimtegevusest maha rohkesti savinõukilde, muu hulgas tükke nöörivajutistega kaunistatud nõudest. Leitud on ka loomaluude katkeid ja kivist tööriistade tegemise tootmisjääke – tulekivi- ja kvartsikilde.

"Tegu on kõneka muistisega juba ainuüksi oma asendi poolest," rääkis Kriiska. "Inimeste elupaigad olid esiajal otseses seoses nende toitumisallikatega. Sõjamäel elati loopealsel, see ala sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks, kuid mitte küttimiseks ja kalapüügiks. See annab koos varasemalt kogutud teadmistega kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid juba suure osa põllumajandussaadused," selgitas Kriiska, et iga leid annab uut infot meie eelkäijate elu kohta.

Alguses uuriti metalliajast pärit lohukivi, kuid proovikaevamised tõid päevavalgele veel vanema asulakoha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

200 meetri kaugusel tulevasest Rail Balticu trassist hakkasid arheoloogid tegema prooviauke varasest metalliajast ehk umbes 1000 aastat enne Kristust pärit lohukivide ümbruses. Aukude tegemise käigus leiti hoopis vanem - 2000 kuni 2800 aastat enne Kristust pärit kiviaegne asulakoht.

"Valdavalt on siin võrdlemisi väikesed keraamikakillud, aga meil on päris palju kenasid tükke, kus on nööriga vajutatud ornament peal, tulekivist laast. See on vist meie kõige suurem potikild senini. Pott tehti niiviisi savilintidest. Ja siin need riiped on nõu siseküljel ehk jäljed sellest, et rohutuustiga on tõmmatud poti serva pidi üles," tutvustas arheoloog Kristiina Paavel "Aktuaalsele kaamerale".

Siin elas kiviajal paar peret, tegelikult võiks seda talukohaks nimetada. Mõne kilomeetri raadiuses leidub arvatavasti veel sarnaseid väikesi asumeid, mis moodustavad ühtse süsteemi, arvavad arheoloogid.

See asula on meeldiv üllatus - tõend sellest, et kiviajal ei tegeldud mere ääres mitte ainult kalapüügi ning jahipidamisega.

"See kiviaja asulakoht, mida me siin praegu uurime, on eriline just nimelt oma asendilt - praegu Tallinna lähedal loopealsel alal. Ja loopealsete asustamine ja loopealsel elamine ei saa kindlasti olla seotud inimeste põhitegevusena seotud kalastamise, küttimise ja korilusega. Need inimesed said oma põhitoidud juba viljelevast majandusest," kinnitas arheoloog Aivar Kriiska.

Arheoloog ütleb, et geneetiliselt pärinesid need inimesed Kaspia-äärsetest steppidest ning rändasid Kesk-Euroopani välja. Alguses olid neil ka hobused, kuid metsaaladel neid ilmselt enam veoloomadena ei kasutatud ning söödi ära.

Kohalike inimestega seguneti aja jooksul, vaenutegevusest Eestis jälgi leitud pole. Ega ohu korral olekski paari pere kaupa hajali elatud. Need põlluharijad muutsid oma tegevusega rohkem metsamaastikku, kui seda hiljem kunagi keegi on teinud. See asulakoht jääb ka tulevikus huvilistele näha - Rail Baltic kulgeb siit mööda.

Planeeritava Rail Balticu trassi alal on Tartu ülikooli arheoloogid jaanipäevast alates teostanud arheoloogilisi välitöid – otsinud uusi muistiseid ning selgitanud juba teadaolevate piire. Tartu ülikool võitis suve hakul Tehnilise järelevalve ameti ja muinsuskaitseameti ühishanke arheoloogiauuringu läbiviimiseks. Rail Balticu planeerimise osana viiakse Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuring läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.

Allikas: http://novaator.err.ee/v/yhiskond/c7bea9f6-dc7a-407e-b4c9-56489664f28a/sojamaelt-leiti-kiviaegne-asulakoht

ERR: Arhitektid hakkavad Tallinna ja Helsingi vahelisele tunnelile reaalseid lahendusi otsima

on .

7. – 9. septembrini toimub Arhitektuurikatlas Eesti ja Soome arhitektide ühine töötuba "Uus Talsinki", mille eesmärgiks on panna kokku võimalikult tõelähedane stsenaarium – kuidas hakkab liikuma rongiühendus Tallinnast Helsingisse ja mismoodi mõjutab linnade kiirühendus Tallinna või Viimsi infrastruktuuri, linnakeskusi ja elukeskkonda.

"Tallinn on täna selgelt suurte muutuste äärel. Arhitektide huvi on analüüsida, kuidas hakkavad nii mahukad infrastruktuuriprojektid nagu Rail Baltica ja Talsinki tunnel meie linnakeskkonda mõjutama. Kuidas planeerida suuri tehnilisi võrgustikke viisil, et nende positiivne mõju oleks kättesaadav võimalikult paljudele eestimaalastele ja negatiivne mõju elukeskkonnale viidud miinimumini," rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

Ta lisas, et kuigi tunneli valmimine on täna veel idee tasandil, annab projektis oluliste lahenduste visualiseerimine võimaluse arutelu tekitamiseks.

"Eeluuringu kohaselt võiks tunnel valmida juba aastatel 2030-2035, mis mahuka eeltöö vajadust arvestades ei ole tegelikult kaugel," märkis Allmann.

Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja töötoa üks eestvedajaid Aet Ader sõnas, et töötoas tuleb juttu teemadel, millest seni avalikkuses ei ole veel räägitud.

"Tahame pakkuda vastuseid küsimustele – kus saab olema tunneli asukoht ja selle suue? Kuidas on tunnelit kõige mõistlikum ühendada oluliste infrastruktuuri punkidega nagu Rail Baltica ja kohalik ühistransport? Millises Tallinna piirkonnas hakkaks elama lisanduv elanikkond? Millist mõju avaldavad mööduvad trassid tänastele elurajoonidele, näiteks Viimsis, mis on kõige tõenäolisem tunneli väljumiskoht Eesti poolel? Kuidas areneb edasi sõlmpunkt Ülemiste jaama ümbruses? Kuhu suunas nihkub Tallinna kesklinn?" märkis ta Ader.

Töötoast võtab osa 20 arhitekti Eestist ja Soomest. Lahenduste leidmisel kasutatakse erinevaid arhitektide tööriistu: simulatsiooniprogrammidest visuaalsete materjalideni.

Eestist osalevad: Stuudio Tallinn, Sweco Projekt, Architektuuribüroo Pluss, Yoko Alender & Raul Kalvo ühismeeskond, Novarc Group. Soomest: Architects Rudanko + Kankkunen, Studio Puisto, Futudesign, Kaleidoscope, LUO Architects.

Töötuba korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös rühmitusega Uusi Kaupunki. Uusi Kaupunki on kaheksast Soome arhitektuuribüroost koosnev rühm, mis viib ka Soomes läbi linnaplaneerimise töötubasid. Partneriteks on veel Soome Arhitektide Liit, Soome Arhitektuurikeskus ning Tallinna Arhitektuuribiennaal 2015.

Tulemusi esitletakse Kultuurikatlas 9. septembril.

Esitluse ajakava ja teemad

9. september, Kultuurikatel

14.00 – 14.05 Kogunemine, tervitussõnad

14.05 – 14.15 Ettekanne. Elamine ja töötamine kaksiklinnas

14.15 – 14.25 Tunneli asukoht ja Viimsi

14.25 – 14.35 Ülemiste terminal ja seda ümbritsev ala

14.35 – 14.45 Tallinna linnakeskus

14.45 – 14.55 Jagatud infrastruktuur ühendatud linnas

14.55 – 17.00 Lõppsõna, küsimused. Järgneb paneeldiskussioon kuni kella 17ni

Allikas: http://kultuur.err.ee/v/varia/aed2295b-1cdc-45f0-a077-e2fc54c601f4/arhitektid-hakkavad-tallinna-ja-helsingi-vahelisele-tunnelile-reaalseid-lahendusi-otsima

Harju Elu: Michali sõnul on tunneli ideel jumet

on .

Tänavu veebruaris tutvustati avalikkusele Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu eeluuringut, milles järeldati, et püsiühenduse rajamist tasuks kindlasti kaaluda. Nüüd on teema vastu huvi tekkinud ka majandus-ja taristuministril Kristen Michalil, kes kohtus sel teemal Harju maavanemaga.

Maavanem Ülle Rajasalu tutvustas ministrile kohtumisel Harju maavalitsuse juhtimisel läbi viidud Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu tulemusi ning koos arutati võimalike edasiste sammude üle, ütles Harju Elule maavalitsuse avalike suhete nõunik Heikko Kukk.

Ta ütles, et minister oli positiivselt meelestatud täiemahulise Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu teostamise osas ning toetab mõtet, et täiemahuline tasuvusuuring läbi viia.

Eeluuring näitas, et kahe pealinna püsiühendusel on tugev mõju piirkonna majandusele, inimeste ja kaupade liikumisvõimalustele ning elanike elukvaliteedile.

“Edaspidi on riik ministri sõnul valmis panustama täiemahulise uuringu teostamisse eeldusel, et Soome poolelt on samasugune huvi riigi tasandil tagatud,” lausus Kukk.

Ideel on jumet

Minister Kristen Michal ütles Harju Elule, et esialgne uuring tunneli kohta näitas, et ideel on jumet. “Julgeid ideid ei tasu seetõttu kõrvale lükata, et nad esmapilgul paistavad utoopilised,” lausus ta. “Tunnelist võidaksid mitte ainult Tallinn ja Helsingi, vaid mõlema riigi majandused.”

Tallinna ja Helsingi vahelises tunnelis hakkaksid sõitma rongid, mis oleks loogiline jätk teisele suurprojektile nimega Rail Baltic. Rongide tippkiiruseks on arvestatud sarnaselt Rail Balticu projektiga 240 km/h, mis tähendab, et ühest pealinnast jõuab teise poole tunniga. Michali sõnul tähendaks tunneli rajamine kahe turu ühendamist, ettevõtete ja tööjõu liikumist ning ühenduses Rail Balticu ja lennujaamaga muudaks tunnel Tallinna Balti regiooni atraktiivseimaks keskuseks.

“Eesti turule on pidevalt ette heidetud tema väiksust, selline ühendus aitaks seda oluliselt vähendada. Seetõttu pole kahtlust, et projekti tasub põhjalikumalt edasi uurida,” ütles ta.

Soomlastel on huvi

Kahe pealinna vaheline püsiühendus ei saa olla ühepoolne projekt - vaja on ka soomlaste panust. Michali sõnul pole kahe riigi ministrite vahel tunnelit põhjalikult arutatud, sest asi on veel “vägagi algfaasis”. “Kui täie-mahulise uuringuga saab edasi minna ning sealt selgub, et projekt on tõepoolest tasuv, siis saab asja edasi viia juba valitsuse tasandile otsustamiseks,” lausus ta. “Enne kui kõik asjaolud pole selged, ei hakata ka valitsuse tasemel kokkuleppeid tegema.”

Ministri sõnul toimuks tasuvusuuringu rahastamine kõikide osapoolte - Tallinna linna, Helsingi linna, Harju maavalitsuse ning Uusimaa maakonna - võrdsel panusel. “Ühisorganisastioon loodaks kolmeks aastaks ning iga osapoole panus oleks 15 000 eurot aastas,” märkis ta. Michali sõnul on täiemahulise tasuvus-uuringu rahastamiseks võimalik saada 85% suurust kaasrahas-tust Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Samuti plaanitakse Eesti ja Soome geoloogiakeskuste poolt uuringut Soome lahe merepõhjale, leidmaks kõige sobivam trass.

Soome huvis tunneli vastu ei tasu Michali sõnul kahelda, sest sealse meedia huvi suurprojekti vastu on olnud suurem kui siinpool lahte. “Harju maavalitsus läheb lähiajal Soome asja edasi arutama, ning kui riigi tasandil on naabrid valmis ideega edasi minema, siis on ka meie poolt toetus ühisorganisatsiooni loomiseks,” ütles minister.

Eeluuring, mida rahastati Läänemere strateegia seemnerahastuprojektist Talsinkifix, väidab muuhulgas, et kahe pealinna vahele rajatav tunnel aitaks suurendada mõlema riigi konkurentsivõimet ning läheks maksma koos liikluskorralduse, logistikakeskuste ja veeremiga 9-13 miljardit eurot. Uuring pakub projekti tasuvusperioodiks 35-40 aastat.

Eeluuringu koostamisel võeti aluseks, et tunnel valmib 2030-ndate lõpul.

TEAVE

Arhitektid otsivad Tallinna ja Helsingi tunnelile lahendusi

•          7.-9. septembrini toimub Arhitektuurikatlas Eesti ja Soome arhitektide ühine töötuba Uus Talsinki, mille eesmärgiks on panna kokku võimalikult tõelähedane stsenaarium - kuidas hakkab liikuma rongi-ühendus Tallinnast Helsingisse ja mismoodi mõjutab linnade kiirühendus Tallinna või Viimsi infrastruktuuri, linnakeskusi ja elukeskkonda.

•          "Tallinn on täna selgelt suurte muutuste äärel. Arhitektide huvi on analüüsida kuidas hakkavad nii mahukad taristuprojektid nagu Rail Baltic ja Talsinki tunnel meie linnakeskkonda mõjutama," rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. "Kuigi tunneli valmimine on täna veel idee tasandil, annab projektis oluliste lahenduste visualiseerimine võimaluse arutelu tekitamiseks. Eeluuringu kohaselt võiks tunnel valmida juba aastatel 2030-2035, mis mahuka eeltöö vajadust arvestades ei ole tegelikult kaugel."

•          Tulemusi esitletakse Tallinnas Kultuurikatlas 9. septembril kell 1415, millele järgneb pa-neeldiskussioon. Ettekanded toimuvad inglise keeles.

Allikas: Harju Elu, 04.09.2015

mkm newtja newharjumaavalitsus-frontparnumaavalitsus-frontraplamaavalitsus-frontNovarc

tent newhendrikson newreaalprojekt newkelprojektas newwsp newlogo rbe